[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

eri erinev, lahknev, erisugune; eraldi olev. Vastuvõtt on iga päev eri ajal (ise). Eri tüüpi väljaanded (eritüübilised). Novell ilmub eri raamatuna (omaette, eraldi). Poolsada {eri taimeliiki} → taimeliiki

iga <17 ja 16: iga; os iga ja igat; mitmus puudub>. Käib siin iga päev, iga reede v igal reedel, iga aasta v igal aastal. On iga minut, iga hetk tulemas tuleb kohe. Töö ei tulnud iga kord välja. Iga poiss teab seda kõik poisid teavad seda. Iga poiss ei tea seda mõni poiss ei tea seda, vrd ükski poiss ei tea seda. Võta igaks juhuks vihmavari kaasa. Tulen igal juhul (kindlasti). Igas suhtes kasulik. Iga teine puudus pooled puudusid. Keetis iga(t) sorti moose. Igal oma(d) nipid argi (igaühel). Igale poole, igal pool, igalt poolt. Iga viimane kui sõna. Aastas valmistatakse kolm paari jalatseid {iga} → ühe inimese kohta. Iga+hommikune, iga+kevadine, iga+kordne, iga+nädalane, iga+puhune

iga+päeva+, iga+päevane, iga+p`äine iga päev esinev, tavaline, harilik, argi-. Igapäeva+asi, igapäeva+elu, igapäeva+riided, igapäeva+töö argiasi, -elu, -riided, -töö. Igapäevasus. On igapäevaselt riides on argiriietes. Kontrollib andmeid igapäevaselt, parem iga päev

jumal <2: -a>. Ristiusu jumala nimi on suure algustähega: Jumal, ka Issand, Jehoova, Looja. Kummardab, teenib, palub, usub jumalat. Loodab jumalale, annab end jumala hoolde. Taganeb jumalast. Rahvapärastes ütlustes: annaks jumal, (tule) jumal appi, jumal hoidku, jumal paraku, jumal halasta, jumal tänatud, jumalale tänu. Jumala ilm, loomake. Iga jumala päev. Jumal teab keegi ei tea, pole aimugi. Jumal temaga las olla, olgu (pealegi). Jumala eest tõesõna, tõepoolest. Jumalast mahajäetud üksildane. Maa+jumal, mere+jumal, pikse+jumal, päikese+jumal, sõja+jumal. Eba+jumal, pool+jumal, pea+jumal, ainu+jumal. Jumala+kartlikkus = jumala+kartus. bot: jumala+puu, jumalate+lill. Vt ka jumala pärast

p`äev <22i: päeva, p`äeva>. Päeval, päise päeva ajal. Nagu öö ja päev vastandlikult erinevad. Ootab päev(ad) otsa v läbi, päevad ja ööd (läbi), terve päeva. Jäi terveks päevaks, päevaks otsaks. Magab poole päevani. Keset päeva. Ei tea ööd ega päeva (mitte midagi). Head päeva! Haige jäi iga päevaga, päev-päevalt nõrgemaks. Päevast päeva, päev päeva järel v kõrval üks ja seesama. Päeva jooksul. Mõni päev tagasi, mõne päeva eest. Neil päevil. Käis siin iga päev. Ühel (heal, ilusal) päeval, ükspäev argi kunagi. Sööb kolm korda päevas. Homne päev, vrd tee seda homme+päev (homme). Tänane päev, vrd täna+päev. Seitsmenda päeva adventistid. Kahe päeva teekond (kahepäevane). Päevade kaupa v viisi. Üks päev korraga = päeva+kaupa v päeva+viisi = päeva kaupa v viisi. Hoiab mustadeks päevadeks = häda+päevadeks. Pahad päevad argi menstruatsioon. Lahtiste uste päev. Adamsonide suguvõsa päevad. Peetakse vanalinna päevi. Tuttav ülikooli päevilt. Meie päevil praegusajal. Elab mõtetega eilses päevas (minevikus). Päev on juba suures kõrges (päike). Pole ammu selget v valget päeva näinud (kaine olnud). Talve+päev, suve+päev, sügis+päev, vihma+päev, pakase+päev, polaar+päev, öö+päev, kesk+päev = süda+päev. Töö+päev: inim+päev, masina+päev, normi+päev nõuk; mõisas: teo+päev, jala(mehe)+päev, hobuse+päev. Argi+päev = äri+päev, puhke+päev, nädala+päev, esmas+päev, kalendri+päev, kuu+päev, pööri+päev; dieedi+päev, haigus(e)+päev, kohtu+päev, kooli+päev, palga+päev, puhkus(e)+päev, sauna+päev, laulu+päev, spordi+päev, pere+päev, avamis+päev, ärasõidu+päev, nälja+päev, rõõmu+päev. Elu+päevad, noorus+päevad. Täht+päev: aasta+päev, au+päev, leeri+päev, nime+päev, pidu+päev, pulma+päev, sünni+päev, surma+päev; jaani+päev, kadri+päev, kolmekuninga+päev, emade+päev, naiste+päev. Päri+päeva ja vastu+päeva. Päeva+ päevane: päeva+kuumus, päeva+kool <-kooli>, päeva+õpe, päeva+teenistus, päeva+toodang; aktuaalne: päeva+teema, päeva+mure <-mure>; päikese-: päeva+tõus, päeva+paiste, päeva+vari <-varju>, päeva+poolne. Päev+selge. Vt ka päeva lõpuks, p`äevi nägema

õhustama <27> tuulutama, õhuga varustama. Haige tuba tuleb iga päev õhustada. Äestamine õhustab mulda